Koristamine - see on ju imelihtne!: Linoleum ja PVC

Koristamine - see on ju imelihtne!: Linoleum ja PVC: Suure osa koristamistest võtab põrandate pühkimine-pesemine. Selleks, et teada saada kuidas oleks kõige õigem koristada seda pinda mis T...

Linoleum ja PVC

Suure osa koristamistest võtab põrandate pühkimine-pesemine.
Selleks, et teada saada kuidas oleks kõige õigem koristada seda pinda mis Teil kodus on, tuleb tutvuda natuke pinnakattematerjalidega.
Kõige enam ajavad inimesed segamini linoleumi ja PVC-ehk plastikust põrandakattematrejali.
Välisel vaatlusel võib asjatundmatu silm need kergelt segamini ajada.
Väikene tutvustus siinkohal võiks olla abiks :)

LINOLEUM

Oma olemuselt täiesti looduslik põrandakattematerjal.

Linoleumi tehakse linaseemneõlist, korgist või puupurust

ja lubjakivist. Linoleum on kergesti ära tuntav sellepoolest, et alumisel poolel on dzuutkangas ehk kotiriie, seda plastikust põrandakattematerjalidel ei ole.

Linoleum sobib hästi laste-ja meditsiini asutustesse, oma looduslike koostisosade tõttu ei tekita allergiaid.

Linoleum on nagu elus organism, ta tahab nö. hingata, ta ei kannata tugevaid aineid ja vahatamist.

Pesemine:

Kuna linoleum ei ole sünteetiline materjal siis võib teda vabalt mikrokiudlapiga kuivalt pühkida, kartmata et tekib staatiline elekter, mis mustust ja tolmu veel enam põrandale kogub.

PVC
On läbinisti sünteetiline materjal. PCV-d on kahte sorti: Mitmekihiline ja ühekihiline, vastavalt siis kulumiskindlam ja natuke vähem vastupidav. Lisaks on veel omakorda mitut liiki PVC põrandaid erinevate otstarvetega ruumidesse.

Pesemine:
PVC põrand kannatab ka märga, rohke veega pesu. Muidugi ALATI igal pool tuleb pind kuivatada peale märga pesu. Enamus PVC põrandaid on soovitav vahatada, olenevalt käidavusest 1-2 korda aastas.
Kui linoleum kannatas kuiva pühkimist mikrokiudlapiga siis PVC-d peaks pühkima väheniiskelt, vastasel juhul tekib staatiline elekter ja see ei ole eriti meeldiv :)

Nii palju siis plastikutest :)
Muideks hea nipp kuidas juba maas olevat põrandat määratleda.
Nõelakatse:
Kuumuta tavaline nõel tikuga kuumaks ja proovi kusagil nurgas, peidetud kohas seda põrandakattesse susata. PVC hakkab kärssama ja linoleum hakkab sulama :)
Katse
Ja ma proovisin kodus järgi, Jah! pooliku sidruniga saab mikrouuni suurepäraselt koristada. Tuleb see vaid uuni asetada ja lasta mõned minutid praadida :) Pärast tõesti kergelt harjaga üle ja paberiga kokku :) Ma proovin seda praeahjuga ka ja annan teada kuidas läks :)
Ja kui juhtub, et pluusile satub punane vein, siis kõige käepärasem levin vahend selle vastu on mineraalvesi. See ei võta küll plekki 100% ära aga peale masin pesu on suurem lootus puhtaks saada küll :)

Parimate soovidega
Kai

Praktika.

Esiteks vabandan kõigi huviliste ees, et blogi on natuke unarusse jäänud :)

Mai kuust algas põhjalik koolitus puhastusteenindajatele, mille läbimisel on mul võimalik sooritada puhastusteenindaja esimese kutsetaseme eksam.
Tasemeid on kokku kolm, selleks, et saada teine, peab kõigepealt ära tegema esimese ja seejärel kolmanda. Iga järgnev tase nõuab eelnevat praktilist tööd ja kogemust.

Hetkel olen siis praktikal Hausma Hostelis, Hiiumaal.
Tegemist on 90ndate alguses loodud majutusettevõttega, kus tegev on pererahvas ise.
Minu jaoks oli selline koht praktikaks ideaalne.
Kõigepealt ma sain võimaluse kaasa rääkida vajalike vahendite ja tarvikute osas, mille perenaine  ka kulmu kortsutamata muretses.
Minu nõuandeid kuulatakse ja ollakse rõõmuga nõus õppima. Ma ei ole tänase päevani kohanud suhtumist: ``Ahh misasja. meil nii ei tehta, see on mõtetu ja võtab niipalju aega...``.
Sellises olukorras kui keegi jäägituslt sind usaldab ja annab sinu kättesse oma nii väärtusliku vara, hakkad ka rohkem ennast kontrollima.
Sellest järeldan ma, et kui tõuseks puhastusteenindajate kutsetaseme vajalikus tööle saamisel, kasvaks puhastusteenindaja pädevus ja kasvaks kliendi poolne usaldus. Selleks, et see kutsetase saada tuleb ligi 200 akadeemilist tundi pinki nühkida, teha palju praktilist tööd ja kokkuvõttes, kui juba aseptika ja lapi voltimine meelde jäävad on võit koju toodud.

Meie koolitajad on alati rõhutanud, et on olemas väga head tarvikud, aga nad kindlasti ei sobi absoluutselt igalepoole.
Minu suur armastus põrandakuivataja-pühkija vastu sai siinkohal väikese müksu, kuna ebatasastel laudpõrandatel ja kivipõrandal mis on samuti ebatasane, ei tee selle peenikese kummiliistuga midagi. 
Samas iga koristaja jaoks asendamatu kraanihari sai asendatud hambaharjaga, kuna kraanihari maksab nii haigelt palju ja seda ei olnud käesoleval asutusel nii hädasti vaja.

Niiet praktikast olen siiani õppinud, et ära mine oma tarkusega kõigepealt poodi vaid tee nädalaega tööd.
Seda sellepärast, et koristamises ei ole ühesuguseid olukordi, iga päev on erinev samuti nõuab iga probleem isemoodi lahendust. Lahenduste otsimine ja katsetamine ongi lõbus, täiesti rutiinivaba töö :)

Natuke konarlik sai täna, aga mida rohkem õpin mina, seda huvitavam saab olema Teil :)

Tervitades
Kai

Tervislik puhtus.

Selleks, et luua puhtust peab alustama iseendast.
Käsi peseme me iga päev mitmeid kordi. Kas ka õigesti, nii et käed tõesti saavad puhtaks?
Teaduslikult on tõestatud, et kui sa ei saa käsi peale pesu korralikult kuivatada siis ei ole vahet kas sa pesed neid seebiga või jätad pesemata.
Mikroobidele on ju parim keskkond paljunemiseks niiskus, soojus (ehk siis kehatemperatuur), ja juba olemas olevad bakterid saavadki rõõmsalt vohada.

Niiet kui käsi korralikult mitte kuivatada peale pesu, siis näevad nad tegelikult välja sellised.

See siin ei ole mingi pool-tõene reklaamipunkt, aga need puhurid mis peaksid käed kuivaks `Puhuma`, puhuvad tegelikult kogu mustuse maast Sulle otse pihku...

Kui hakata tavalises toidupoes müügil olevaid puhastusaineid vaatama, siis 2/3 pole peal isegi aine pH-d.

Kuidas me siis teame, kas peaks kasutama kindaid, respiraatoreid, vastavaid jalanõusid? Ei teagi.

Näiteks domestos söövitas mu tumerohelisse sukapüksi ilusa roosakas-valge laigu. Ühesõnaga kange. 

Kõik reklaamides nähtavad ChilliBangilikud tooted on tegelikult kangemad kui tegelikult selle pinna puhastamiseks vaja, sest kui nende mõju ei oleks silmnähtavalt kiire ja tulemus ei tule vähese vaevaga siis keegi ei osta neid enam. 

Ja mis põhiline, valdavalt on nad kõik pihustatavas pudelis, mis tähendab, et see udu taoline mass, millega Sa soovid koristada, satub ka kõikidesse nendesse kohtadesse, mida Sa ei soovi puhastada, näiteks hingamisteed, silmad, ja kõik muud pinnas mis läheduses asuvad. 

Mida teeb hingamisteedega aine, mis rohelise sukapüksi roosaks söövitab? 

Näide elust: 

Puhastasin ühte eriti vana roostevabast metallist kraanikaussi. Eelnevalt tegin pinna veega märjaks (Nii tehakse kui kasutatakse tugevaid aineid, vastasel juhul kahjustab pinda ja kasu ei ole midagi), tõmbasin kätte kummist kindad ja kandsin aine harjale ja sellega siis pinnale. Mõjuaeg oli 5-10min.

Töö sai tehtud. Kraanikauss puhtam ja kõik oli väga tore. 

Kuniks...Järgmiseks hommikuks oli minust saanud kahe hääletooni võrra peenemalt kõnelev jaapani naine. 

Pea oli paks ja üldiselt enesetunne võrdlemisi kehva. Ma olin jätnud respiraatori kasutamata.

Tegelikult on parim võimalik koristusvahend vesi, aga kui mustuse tüüp nõuab enamat, siis ma soovitan kindlasti visata pilk peale profiainetele, mis ei ole kallimad kui poelettidel ilutsevad chillitbangid. 

Vahe on selles, et neil on kaasas täpne kasutusjuhend ja selge informatsioon kuidas ennast hoida.

Tervitades

Kai :)

Hõissaa matemaatika...

Ma peaks kohe ära mainima, et minusugune on iga matemaatika õpetaja õudusunenägu.
Ma olen kohanud kolme ja peale mõningast pingutust nende poolt, mulle midagi selgeks teha, on nad ikkagi loobunud ja mulle armulised number kolmed kinkinud :) Tänan siinkohal ;)
Koristamine nõuab head matemaatilist taipu. Kui seda ei pea niivõrd jagama puhastusteenindaja, siis juhendaja või juht kohe kindlasti.
Inimesed ju räägivad numbrite keeles, peale mõningate erandite on kõik siin ilmas mõõdetav numbrites, kas siis ajas või rahas. Üks mõjutab teist.
Koristamises on mõlemad väga tähtsad. Esimese asjana kui minna oma teenust müüma, küsitakse numbreid.
Selleks, et siis tumma näoga mitte passima jääda, peab olema kodutöö tehtud. Just nagu koolis :)

Võtsin esmaspäeval ette esmapilgul ühe lihtsa ülesande, milleks oli optimaalsete koristuskulude arvutamine. Sättisin ennast mõnusalt diivanisse, võtsin sülle arvuti, vasakule käele sättisin ruudulise paberi ja paremale käele kalkulaatori. Olin valmis vaadanud kõik vaja mineva info ja töö võis alata. Vaatasin õpikust näidis ülesannet ja ausalt need numbrid seal  naersid mu üle, mõeldes omas peas, et kas see rumaluke arvab tõesti, et see siin on nii lihtne.
Peale pingutusi öösel kella üheni, andsin alla (al. hommik on õhtust targem). Teisel õhtul pöördusin sõbranna poole, asi lõppes sellega et kella üheks oli meil mõlemal täielik numbriallergia :)
Aga me vähemalt jõudsime tulemuseni. Hommikul pannes kõiki neid asju kokku sain aru, et piltlikult läbisin kurvilise ja puu juurikatest kubiseva tee selg ees :) Ma küll komistasin aga päris kukkunud ei ole.
Töö on tehtud ja tulemus on rahuldav.
Kokkuvõttes julgus kasvas ja olen nüüd valmis juba uuesti kõik selle ette võtma, aga seekord teadmisega, et ma saan selle tehtud.
Sama palju kui kõik on mõõdetav numbrites, on kõik see saavutatav tahtmisega.

Parimate soovidega
Kai

Aeg, aeg, aeg...

Koristamises on kõige suurem väljakutse aeg.
Puhastusteenindaja töö peab tehtud saama järjest kiiremini, odavamalt, vähemate inimestega ja samas objektide suurus aina kasvab.
Olgem ausad, et keegi ei suuda joosta 1000 ruutmeetrit ühe tunniga tassides seljas moppi, veeämbrit ja muid asju mida VÕIBOLLA vaja läheb.
Eks neid katsetajaid on nähtud siin ja seal. Õnnelikumad lõpetavad paari kuuga, adudes, et see ei ole okei, aga kangemad võivad lahkuda objektilt valutavate liigeste ja haige seljaga.

On olemas selline süsteem nagu eelniisutatud tekstiilidega koristamine.
Selle meetodi idee on selles, et kõik vaja minevad mopid-lapid niisutatakse koristajale ettenähtud ruumis eelnevalt ära. (selleks on mitu võimalust: pesumasinaga, tehes lapi natuke märjaks, seejärel see kokku voltida ja muljudes või kastes rullikeeratud mopid-lapid poolenisti aine lahusesse ja keerata märg pool üles niiskuma).

Lihtsad arvutused näitavad sellise meetodi kasutamisel suurt raha ja aja võitu.
Näiteks:
1 koristaja, kes teeb iga päev 8h tööd.
Põranadate pesuks teeb ta valims 10 liitrit aine lahust.
Pesuks vaja minevat vett peaks ta vahetama vähemalt kord tunnis.
Selleks et ta läheb veevõtu kohani, laseks ämbrisse uue vee, doseeriks aine ja läheks tagasi objektile, kulub keskmiselt 10 minutit.

See tähendab et,
8x10 minutit= 80 minutit (1h 20min) iga päev kulutatakse vee tassimisele
1h 20min x 5 (tööpävad) = 6h, kulub ühes nädalas vee tassimisele
6h x 4 (nädalat) = 24h, kulub vee tassimisele ühes kuus (Mis on tegelikult terve ööpäev ju...)
24h x 12 (kuud) = 288h, kulub vee tassimisele aastas.

Ja kui koristaja tunnitasu oleks 2 eurot siis see teeks aastas kokku 576 eurot, ainult vee tassimisele.
Selle summa eest saaks osta mitu-mitu komplekti korralikke lappe-moppe ja rakendada eelniisutatud tekstiilide süsteemi. Ja korsitaja saaks tõepoolest ainult koristada, mitte ainult vett tassida.

Lihtne viis säästa meile nii tähtast aega ja veel enam tähtsat raha.

Tervitades
Kai :)