Kõige keerulisem, vähemalt minu meelest, on koristada oma kodu. Eriti kui parematel päevadel on seda tegevust saboteerimas kaks väikest mehehakatist.
Iga päev, samal ajal, samad tegevused ja veel kiiremini, kui mina suutsin teha asjad korda, suudavad nemad endise "olukorra" taastada. Mida rohkem mina püüdlen tulemuse poole (kord ja puhtus) seda rohkem see nendele nalja pakub. Hiiglama lahe on ju kakskümmend korda tolmuka juhet seinast tõmmata, PKP-ga üritada aknaid sisse lüüa ja tolmulappe kaminasse peita!
Okei, lapsed kasvavad suureks ja loodetavasti jääb neile mingigi ettekujutlus korrast ja koristamisest, niiet ma püüan edasi.
Tasakaaluks on äärmiselt lahe ja huvitav teha eripuhastustöid, kus tulemus jääb pikaks ajaks ja mõne tunniga on see juba ilusti näha.
Mõnus on see kerge paaniline tunne, kui sa tead, et homme tuleb sul teha midagi sellist mida sa ei ole kunagi teinud, millest sul on ainult teoreetilised teadmised, teiste inimeste kogemused ja soovitused.
Midagi sellist tegin eelmine nädal, tulemus on vaatamiseks väljas kõigile.
Õlitasime põrandat. Siit ka see hea võimalus näha tulemust tundidega.
Lisaks pesime ka vaipkatet.
.jpg)
Ilmselt kogu see vajadus kiirete tulemuste järgi on tingitud minu mõneti kärsitust loomust, aga noo see on äge ka :)
