Minu käest on korduvalt küsitud, et miks just selline ala ja kas ma tõesti kavatsen elu lõpuni wc-potte küürida.
Noo eii, ma loodan ja tegelikult arvan ka, et elu jooksul võin ma õppida mitu ametit ja samas neis ka hea olla. Kusjuures koristavad ju kõik-noored, mehed, vanad, naised. Seltskond on kirju, aga kirju ongi huvitav.
Näide tänasest päevas: Nühkisin oma kõige viimaste energiarakkude jõul (Tean ergonoomilisi töö meetodeid, aga ilmselgelt teatav noorus tõi välja uljuse jne :)), ilmselt kunagi 90ndate alguses, plaaditud dussiruumi. Tee mis tahad ei lähe paremaks. Tegemist oli tugeva happega ja kõva mehhaanilise tööga. Ei mingit imet. Perenaine (minu ealine) vaatas ka juba üsna mureliku näoga.
Meil oli kambas ka mõned elu kauem näinud tädi, kes peale mõningase enese lõbustamise minu kulul, ütlesid, et tegemist on ikkagi otse tsemendi peale pandud plaatidega ja tegemist ei ole mitte mustusega vuugivahes, vaid kindlasti tsemendiga. Kunagi kui ei olnud saada ilusaid vuugisegusi (vms), nii tehtigi.
Ja siis ma adusin, et kui ma hommikul olin valmis suurpuhastama kõik ette antavad pinnad Hiinast-ja tagasi, siis lõunaks oli selge, kui palju on veel asju mida ei saagi õppida õpikust, vaid kuulates mida inimesed sinu ümber räägivad.
Kokkuvõttes sai põrand ikkagi etem kui ennem :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar